ZAREYLA's blog
Ühel Ilusal...
Ühel ilusal päeval, keset üksildast laant, keset metsade müha ja lillede laant. Sirutad mulle käe, keset lillede orgu, suled mul silmad keset rooside voolu.
Haarad mind jõesängist põhjatust, tõmbad mu enese juurde ja surud mind enda suule.
Kodus
Alati ei saa
ja ei jaksa
selle maailma eest
peituda ja põgeneda.
Ta leiab Su ülesse!
Alati ei saa
ja ei jaksa
kõigile naeratada
olles enda sees
nii väsinud.
Vahetevahel on vaja
lihtsalt minna
ja olla.
Olla omaette,
olla oma kodus.
Olen väsinud
külas olemast.
Iha
Ma vaatan Su silmi,
neist peegeldub naer.
Ma puutun Su juukseid,
neist õhkab kirge.
Ma tunnen Su keha,
sellest tuleneb iha.
Ma tahaks puudutada,
tahaks olla Su lähedal,
tahaks vaadata Sulle silmisse,
ma tahaks tunda Sind...
Tahaks olla Su kaisus
ja jäädagi sinna.
Tahaks, et oleks hea
ja see ei lõppeks eal.
Tahan olla Sinuga.
Ja tahan olla Sinu ma.
Sind tunda Sinu kehaga,
olla Sinu ihaks ma.
Unistada ju võib..
Mulle meeldib kõndida lainete vahel
ja seilata jahiga tormisel lahel.
Mulle meeldib päike helesinises taevas
merevahus kõndides südamest naerda.
Mulle meeldivad valgete paatide rivid
meeldivad kaugel merevees kõrguvad kivid.
Mulle meeldib päikese kuumuses kõrbev liiv
ja taamal virvendav otsatu silmapiir.
Ma tahaksin tantsida öisel rannal
kui teaks, et võiksid olla mu kõrval.
Me ümber vaid lained, laul ja naer
mu pihud Su kindlas ja soojas käes.
Aeg
On Sul mõnikord olnud mahti
vaadata öötaevas säravaid tähti....
nautida taevalaotuse võlu
ning tunda, et elu on ilus....
....võta kinni kallima käest
ja mõtle kui kaunis on päev,
mil öelda Sa talle võid....
et ta Su elu kauneim õis.......
Me ei saa kunagi võidelda teiste
õnne eest sest
me ei tea mida nad oma
õnneks peavad
ELUL ON REEGLID
ON KAOTUS JA ON VÕIT
KAOTAJA KAOTAB
VÕITJA SAAB KÕIK
KUID ELULE KAOTAME
ÜHTEMOODI KÕIK
Kui sul on midagi
mis on sulle väga kallis
ja mille kaotamine
oleka valus
siis hoia seda
Mõnel hommikul väsinult küsid
kas tasubki paotada ust
Kas naeratus siis ka veel püsib
kui taevas on rusutult must
Kogu elu üks lõputu äri
tulles laostunult teadmata kust
Ära kunagi eneselt päri
kas tasub kaotada naeratust
Väljas tänaval ükskõiksus kajab
tasa esikus avaneb uks
Keegi ikka su naeratust vajab
kui ta jääbki ehk tundmatuks