picaso20's blog
sind vaadates on tunda seda,
sinu silmis on see,
mida kuskil ennem nähtud ei ole ja vaevalt,
et seda nägema ka juhtud.
Sa ei tea mis see on, ega ju?
See on kirg selle vastu mida sa teed.
Ja kogu see lugu tundub nii tavaline armastuslugu.
Ehk ongi selles vahe,
me mõlemad oleme armunud.
Vähemalt loodan et üksteisse.
Võib olla on meie vahel midagi millest kumbki aru ei saa.
Aga mina tahaks aru saada,
et mõista selle nn. suhte tähtsust.
Kas seda saab üldse suhteks nimetada?
Arvan, et see selgub tulevikus.
Järjekordne küsimus.
Millal on tulevik?
Sest ma tahan vastuseid ja kohe!
Aga ma olen kannatlik,
sest sina oled…
Mul on olemas keegi hea,
keegi, kes mind alati meeles peab.
Keegi, keda kogu südamest armastan,
keegi, kellega koguaeg arvestan.
Keegi, keda kunagi ei unusta ma,
sest ta on keegi, ilma temata ma enam olla ei saa.
Vaatan öösel taevas tähti,
Sinust mõtlen üsna tihti.
Säramas näen kuud,
kujutlen Su meelast suud.
Liikumas näen pilvi,
õrnalt suudleks Sinu silmi.
Langemas näen tähte,
sooviks näha koos meid kahte.
Vaatan taevas linnuteed,
seobki kokku meid nüüd see.
Elu on ju armastus
kus ei puudu unistus !
ilusamad silmad,
säravad tähena.
päiksekiirena,
igasse päeva.
ilusamad huuled,
mesimagusad näivad.
nende lummusesse,
iga kord sulan.
hellemad kallistused,
mind taevasse viivad.
nende embusse,
igavikuna jääks.
ARMASTUS SUUDLEB SIND SUULE, KUI SAADAD SÕNAD TUULDE. KUID ÄRA HAMMUSTA HUULDE. JA ÄRA HÜPPA TUULDE...