AireAami's blog

Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusutult must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tulles laotununult teadmata kust.
Ära kunagi eneselt küsi,
kas võib kaotada naeratust?
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka su naeratust vajab,
kuid ta jääbki tundmatuks...

Loojangule me vastu kõnnime
ühendame käed....
Sind vaid ainult armastan
Sind ma kõikjal näen
Olgu hommik või õhtuhämarus
ikka näen vaid Sind
Käsikäes me kõnnime
Sa embad hellalt mind
Me armastuses palju helgust
nii palju tundeid eredaid
ja päike loojub ainult meile
nii naudime öid me sumedaid.