52pille's blog
veel mõni samm
ja lõppev aasta ukse suleb
ning mööda lumerohket teed
taas uus ja tundmatu meil tuleb
on teadmatud need päevad ees
veel mõni päev
ja kuldses küünlasäras
me lahkujale lehvitame taas
ning kuuse ümber rõõmsas käras
teoks aastavahetus taas saab
pea loetud tunnid
möödund aastast jäävad
ja südaööd on kuulutamas kell
taas ootamas on uued töökad päevad
jääb vanast aastast mälestus vaid hell
Planeedi rikkaim paik ei ole Lõuna-Aafrika teemandikaevandustes ega Kuveidi naftaväljadel. Rikkaim koht planeedil on surnuaed. Surnuaeda matame täideviimata kavatsusi, ideid ja unistusi, mis ei ole kunagi reaalsuseks saanud.
Et olla ainulaadne, unikaalne - tuleb mõtelda suurelt!
Ajas said tulla, ajas said olla - ajas said rõõmu ja armastust leida.
Ajas on palju, mis mõistsid sa võtta - ajas oli kõik, mida suutsid anda.
Ajas said valu ja pisaraid tunda - ajas said muret ja kurbust kanda.
Ajas oli lilli, päikest ja valgust - ajas oli kõik, mis ootab uut algust.
Aeg saab otsa, ta sinu kord viib - sinna kõrgele ära, kust tulid sa siis.
Õnn on suurtes ja väikestes töödes,
pikkades päevades, uneta öödes,
õnn on hetk, mis kaunis kui ime,
õnn on seegi mil pole nime -
selles on homsete rõõmude seeme,
õnn on kõiges, mis tänagi teeme!
Andestus on armastuse kõrgeim ja ilusaim vorm.
Võib-olla on keegi olnud sinu vastu ebaaus. Keegi tegi sulle haiget ja nüüd sa arvad, et sul on õigus vihane olla. See, mis sind kõige rohkem kahjustada võib, on viis, kuidas sa solvangule vastad. Solvanguid tuleb, aga sa ei pea solvuma. Meil on elus hetki, mil andestuse piir lükatakse väga kaugele.
Kui sa kannatad halva inimese ebaõigluse all, andesta talle, muidu on kaks halba inimest. Hellitades mõtet juhtunust ja kujutades ette, kuidas ,,halb,, oma karistuse saab, teeme me ainult endale haiget.
Igal inimesel peaks olema suur surnuaed, kuhu nad matavad oma sõprade vead.
EI OLE…