Ditar

Kõik petmised ja reetmised,
ei ole minu lootused.
Ma tahaks midagi väärtusliku,
kes seda kunagi ei riku.

Ei taha kingituseks roose,
ei taha kunstipäraseid vaase.
Ei taha armsaid karusi ma,
tahan tunda ennast hea sõbrana.

Tahan leida sõbra, keda usalda saaks.
Tahan leida sõbra, kes teisi alt ei veaks.
Tahan halvad sõbrad jätta, see on vaid minevik.
Tahan leida sõbra, kes oleks minu tulevik.

Kui tunned, et kipitab kurgus
ja meel on lõpmata kurb.
Kui tunned, et laugude varjus
on soolane pisaraturd.
Kui maailma soolases pihus
on südamel jäiselt külm
ja nurjunud tegude sisus
on sõitnud Su mõtetetõld.

See ei ole elu,ei ole elu!

Suured vihmapiisad sajavad rabinal vastu mu aknaklaasi,

tuul möllab õues,rebides puudelt lehti,painutades nende oksi,

surudes lilled vastu maad,

õõtsutades heinakõrsi.

Taevas on tumedaid,laialivalguvaid pilvi täis,

varjates päikese päeval ning öösel kõik tähed ja kuu.

Kuid mina istun oma süütus voodis

pilk lõpmatusse suunatud,

vaid pisarad takistavad nägemast selget sihti ükskõiksusemaale.

 Toidu teekond suust makku kestab 7 sekundit.
Inimese juuksekarv kannatab kuni 3 kilo raskust.
Mehe peenis on kolm korda pikem kui pöial.
Naise süda lööb kiiremini kui mehel.
Inimese jalatallas on üle saja miljardi bakteri.
Naine pilgutab silmi kaks korda tihedamini kui mees.
Kasutame 300 lihast selleks et vaid püsti püsida.
Naised on selle meili juba läbi lugenud aga mehed jõllitavad ikka oma pöialt

  Mõnel hommikul väsinult küsid
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tulles laostunult teadmata kust,
ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks,
keegi ikka Su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.

TÄNA
otsi vaikselt
OMA rada;
ela välja OMA
rõõm ja raev...
Korraks unusta
see lõppematu jada -
maine
NAISEKSolemise vaev.

  Südamevalu
Rauast postid,
pilvine taevas,
Su teeseldud ükskõiksed silmad.
Tuul,
tibutav vihm,
lombid,
külmad ja vastikud ilmad.
Hiline aeg,
Su solvavad sõnad,
tormiks tugevnev tuul.
Mu pisaraisse uppuvad silmad
ja võbisev alahuul.
Kauged mälestused,
tehtud vead,
suu, mis enam ei palu.
Su seljataga sulgunud uks
ja minu meeletu südamevalu!

Kui sa vaikimise valu
kauem taluda ei saa,
kui su süda mõistust palub
siis mu juurde tule sa.
Mina armastan su silmi
kui ma neid ka nutmas näen,
olen õnnelik kui kingid
mulle kasvõi tühjad käed