Do you like the girl?

armas oled

ilus oled

ja mis sina olema ,:?

ja kes sina olema :;?

Ära jäta vahele kallistamata päevi,<br />
need ei tee elu lühemaks ega päevi pikemaks.<br />
Jaga ootusi, need on kõigile ühised,<br />
nad elavad meis nagu hommik, päev ja õhtu.<br />
Lootus tõuseb ja loojub,<br />
olles kord valgus, kord pimedus.<br />
Armasta seda päeva, mis on.<br />
Armasta teist ja kolmandat päeva.<br />
Armasta kõiki päevi.<br />
Nad annavad meile hetki,<br />
mis teevad ootused lühemaks,<br />
ja kus valgus ja pimedus<br />
on tõustes ja loojudes<br />
armastus.<br />
Jaak Kõdar

kenake

*HEART* *HEART*

<br />
(:)kivisildnik “(:)eesti rahva viimane lootus”<br />
<br />
<br />
eesti riiki<br />
ei õnnestunud päästa<br />
eesti majandust<br />
ei õnnestunud päästa<br />
eesti rahvast<br />
ei õnnestunud päästa<br />
tervet mõistust<br />
ei õnnestunud päästa<br />
haridussüsteemi<br />
ei õnnestunud päästa<br />
isegi kultuuri<br />
ei õnnestunud päästa<br />
kuid me ei andnud alla<br />
me võitlesime visalt<br />
kandsime raskeid ohvreid<br />
ning kogu rahva<br />
ühise jõupingutusega<br />
õnnestus meil lõpuks<br />
päästa paar kodutut kassi

ilus oled

armas...

Leelo Tungal - Vaikne hetk<br />
Üks väikesi ja vaikseid õhtupooli,<br />
kus päikselaike seinalapil lesib,<br />
kus pehme riie roomad üle tooli<br />
ja klaver tuksub aega tasakesi.<br />
<br />
Ei ole mingeid muresid ja hooli,<br />
suur päevapaiste tahte puhtaks pesi.<br />
Ja vekker keerab talitsematult nooli<br />
ning köögis tiksub samas taktis vesi.<br />
<br />
Kõik mõtted käivad nagu kooliplikad<br />
käevangus vahetunnis- sääred pikad,<br />
suus saladused moonisaia maiku.<br />
<br />
Kord üks, kord teine astub päikeselaiku,<br />
kõrv ette kartmas tunnikella kaiku,<br />
mis viskub läbikäimisse kui vikat.

Leelo Tungal - Kevadine kerge<br />
Ainult see, kel kergust piisab,<br />
lendab vabalt läbi maikuu,<br />
tundes, kuidas mahlapiisad<br />
sulatavad lumelaiku<br />
rinde all.<br />
Kõik eluraskus<br />
kahe käena lasub taskus<br />
enne tööd ja pärast tööd,<br />
enne ööd ja pärast ööd.<br />
<br />
Hetkemälu kargus, kergus<br />
liikmeid, liigutustes, ergus<br />
ahmib õhku - ergas, kõhn.<br />
Õhk on hing ja õhk on lõhn!<br />
<br />
Rasked mõtted lagunevad.<br />
Sõrmeotstes, juuksesalgus<br />
tuikad uue tunde algus-<br />
põhjaliku nagu kevad,<br />
pealispindse nagu valgus.<br />
<br />
1985

Leelo Tungal - Kevadine kerge<br />
Ainult see, kel kergust piisab,<br />
lendab vabalt läbi maikuu,<br />
tundes, kuidas mahlapiisad<br />
sulatavad lumelaiku<br />
rinde all.<br />
Kõik eluraskus<br />
kahe käena lasub taskus<br />
enne tööd ja pärast tööd,<br />
enne ööd ja pärast ööd.<br />
<br />
Hetkemälu kargus, kergus<br />
liikmeid, liigutustes, ergus<br />
ahmib õhku - ergas, kõhn.<br />
Õhk on hing ja õhk on lõhn!<br />
<br />
Rasked mõtted lagunevad.<br />
Sõrmeotstes, juuksesalgus<br />
tuikad uue tunde algus-<br />
põhjaliku nagu kevad,<br />
pealispindse nagu valgus.<br />
<br />
1985

Ime-armas Angeelika

Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!<br />
Läbi toomede toreda saju,<br />
kostmas kakkude sõbralik hõik.<br />
Toomel murule pikali vajun:<br />
on vaid meie ja maailm ja kõik.<br />
Öö armastab ahnelt ja palju<br />
meie laulude viisisid juua,<br />
meie häbitult riivatuid nalju<br />
sõber, vein, aitab esile tuua.<br />
Ja me liigume tänavail neil,<br />
mööda majade uinuvaist silmist –<br />
keset hulluvat kevadööd meil<br />
on tunne kui prantsuse filmist.<br />
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!

Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!<br />
Läbi toomede toreda saju,<br />
kostmas kakkude sõbralik hõik.<br />
Toomel murule pikali vajun:<br />
on vaid meie ja maailm ja kõik.<br />
Öö armastab ahnelt ja palju<br />
meie laulude viisisid juua,<br />
meie häbitult riivatuid nalju<br />
sõber, vein, aitab esile tuua.<br />
Ja me liigume tänavail neil,<br />
mööda majade uinuvaist silmist –<br />
keset hulluvat kevadööd meil<br />
on tunne kui prantsuse filmist.<br />
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!

armas *KISSING*

Loodus sünnib taas,<br />
tärkavad tuhanded hinged. <br />
Päikesekiired pimedust hävitavad,<br />
vabastades end talve külmast embusest.<br />
Taevas selgineb.<br />
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.<br />
Linnud leidsid paari,<br />
liblikad tantsivad.<br />
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.<br />
Aasal heliseb habras lumikelluke,<br />
habras kui Emake loodus.<br />
Kajana kostus jää raksatus,<br />
jõgi nüüd vabana end tunda saab.<br />
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad<br />
mis unised veel,<br />
end taeva poole sirutavad.<br />
Kõik see laulab.<br />
Hingab ja naerab.<br />
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kleidis,<br />
avasüli ootan mil tuleb ta taas.<br />
Ootan päeva, ootan teise.<br />
Igatsus must võidu saanud, kurbus täidab südant.<br />
Kuid seisatan veel, kuulatan ja silmapiiri uurin.<br />
Korraga muutus kõik, vaikust purustas linnutiib,<br />
kajana kostus see läbi terve Maarjamaa.<br />
Ning oi imet näen ma teda, kappamas vabal ratsul üle Eestimaa.<br />
Natuke veel ja kohale jõuad.<br />
Jõuad mu juurde,<br />
mu vapustav Igavene Kevad.

meeldid mulle, imearmas jah

*KISSING* ja KALLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLI ikka ka