Sa ei öelnud isegi seda, millal sa jälle tuled ja puudutad seda hellalt tuikavat kohta, mis mul sees just sinu pärast taob.Sa ei öelnud mitte midagi, istusid vaid külmalt autosse ja kadusid,sinist suitsu ja lömastatud sigaretti maha jättes.
Siis ei tundnud ma midagi peale selle, et kivid mu paljaste jalgade all on vahest ehk liiga  teravad ja võibolla ka midagi muud.
On halb,on kõige halvem,kui sa korraga tajud,et sul ei olegi kohta,kuhu minna.
Et selle koha on keegi hõivanud või et see koht polegi enam selline,kuhu tahad.
On hea kui siis on juua.Aga kõige halvem on see, kui sul ei ole kohta,kuhu minna ja raha,et osta juua selleks,et unustada:
Sul ei ole kohta,kuhu minna.
Sa võtsid ühel päeval telgi,kaks hästi paksu võileiba ja pudeli"Vana Tallinna" ning küsisid,kas ma tuleksn sinuga maailma lõppu.Ma Ütlesin,et mul on kartul maltsa kasvanud ja marjad korjamata ja keelt hammustades jätsin lisamata selle,mida arvab sinust mu ema.

Pëlqen! 2