Entsükopetistid:Valgustusajastu üks kõige tähtsamaid teoseid oli Denis Dierot' ja Jean d'Alamberti
juhtimisel koostatud Encyclopedie.See oli üks esimesi entsükopeediaid üldse.Autorid püüdsid selles
esitada inimteadmiste lühikospekti.Kõik tolle aja juhtvad teadlased,kaasa arvatud Voltaire ja Rosseau,
kirjutasid entsüklopeediale arikleid.Lõpuks 35 kõiteliseks kasvanud suurteos avaldati ajavahemikus
1751-1755.
Pariis:Pranuamaa pealinn ja valgustusajastu süda Pariis kasvas 18.sajandil kiiresti.Linna rajati hulgaliset
uusi kauned häärbereid,avaratel bulvaritel avati kohikuid ja väikesi teatreid.See oli tõeline salon' i aeg.
Salongiks nimetati iganädalsi setskondlikke koosviibimisi arstokraatide kodudes,kui käis jutt kunsti ja
teadusega seotud teemadel.Niisugustes salongides viibisid sageli ka entülopetistid.
Majandus:Paljud valgustusajastu mõtlejad tegelesid põhjalikult vabaduse ja sallivuse probleemidega.
See tõi kaasa erinevaid arvamusi majanduse küsimustes.Üks rühm prantuse mõtlejaid,keda nimetati
füsokraatideks,kritiseerisid niisuguseid piiranguid nagu tollibarjäärid ning poodasid suuremat kaubandus-
vabadust.Nende ideid arendas edasi Shoti filosoof Adam Smith (1723-1790) oma kuulsas raamatus
'' Rahvuslikust rikkusest''(1776).
Vaimsed naised:Haritud kõrgema klassi naised etendasid valgustusajastul tähtsat osa.Mõned neist
näiteks markiis Marie de Deffand ( 1697-1780);organiseeris salongi poliitiliste ideede arutamiseks.
Naiste hulgas oli ka armastatud kirjanikke,näiteks Madame de Stel (Anne Gremane,1766-1817).
Teadus muutub populaarseks:Suurte teadlaste,näiteks sir Isaac Newtoni (1642-1727) avastused
õhutasid 18.sajandil aina kasvavat huvi teaduse ja hariduse vastu.Inimesed hakkasid hoomama,et
loodusel on oma põhilised seadused,mille väljaselgitamine on võimalik,See tekitas arvamuse,et teaduse abil on kõik probleemid lahendatavad.
Uurimisreisid:Kuni 18.sajandini oli Euroopa maadeuurijate peamine eesmärk leida kaupu,mida saab
kalli hinna eest maha müüa.Ent ajapikku hakati uurimisreise korraldama teaduslikel essmärkidel.
Charles de la Condamine veetis 10 aastat (1735-1745) Lõuna-Ameerikas uurides Amazonase otsast
lõpuni läbi.Ta oli esimene teadlane,kes oli saanud väljaõppe teadusliku ekspeditsiooni juhtimiseks.
Muusika:18.sajandi keskpaigas eemaldus lääne muusika stiilist,mida nimetati barokiks (seda iseloomustasid ülevus,voolavus ja tihti religioosne temaatika),mis iseloomustas J.S Bachi ja G.F.
Händeli helliteoseid.Mitmed teised heliloojad,näiteks Josef Haydn (1732-1809) ja Wolfgang Amadeus
Mozart ( 1756-1791) kasutasid ilusaid,korrapärased helikujundeid,samas oli nende muusika samuti
suuteline väljendama tugevaid emotioone ( eriti Mozarti ooperid).Muusikariistade osas oli tähtis samm edasi klaveri leiutamine umbes 1720.aastal,kuigi klavissiin jäi samuti kasutusse 19.sajandi
lõpuni.

Pëlqen!