Siirdekriisis ägav majandus hakkas pöörduma tõusule 1994.aata teisel poolel.1990.aastate alul äsjast sotsialismimaailma tabanud tootmismahtude vähenemine osutus kõikjal ootamatult suureks.Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes aastatel 1990-1994 Euroopa Rekonstrutsiooni-ja Arengupanga ( EBRD) hinnangul 38%.Võrreldes teiste kunagiste NSV Liidu vabariikidega oli Eesti majanduslanhus isegi väiksem võrreldes Kesk-Euroopa postsotsalistlike riikidega,kellel olid vähem või rohkem tugevad majandussidemed lääneriikidega juba suurem.Et tegemist oli ojbektiivse protsessiga,mitte aga juhtimivigadega,nagu sageli väidetakse,näitab kas või kriisi kulgemise sünkroonsus neis riikides enamasti ühe-kahe aastase nihkega.Üldisest rütmist langes välja üksnes Poola,kes sisenes siirdekriisi teistest varem,hüperinflatsiooni näiteks 1989.aasta augustis.Isegi Sloveenia puhul võime täheldada  14- protsendilist langust vaatamata selle,et Sloveenia elas juba mõnda aega servapidi turumajanduses - seal polnud tundamatu ei inflatsioon ega kõrge tööpuudus,raha käidi juba paarkümmend aastat teenimas Lääne-Euroopas.Peale selle olid paljudel Soveenia ettevõtetel tihedad sidemed laaneriikidega ( näiteks Gorenje ja Elan).Erinev oli kriisist väljumise aeg,mis mõne endise liiduvaariigi puhul nihkus lausa 1990.aastate lõppu.Euroopan Comparisson Programi' i raames võrreldi Euroopas postsotsialiske riikde lähtepositsiooni Austria taustal.Selle uurimuse järgi moodustas Eesti sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta 1993.aasstal tegekikes hindades vaid viis viis protsenti Austria vastavast näitajasst,raha ostujõu pariteeriti aluseks võttes olnuks vahe Ausiaga 5-kordne.Statistikaamet on hinnanud Eesti sisemajanduse kogutoodangu väärtusks 1993.aastal tegelikes hindades 976 euror ehk 1155 USA dollarit.siirdeperiood oli  võrdlemisi vähevalulik vaid kolme riigi-Tšehhia,Slovakkia ja Ungari -jaoks,kellel ainasna õnnestus väitida nii tootmise väga järsku langust kui ka hüperinllatisiooni.

Pëlqen!