23.oktoobril 1997 müüt imevedkst purunes.Börsimull lõhkes,TALSE kukkus ühe päevaga 15,3%.See ei jäänud viimaseks ega suurimaks suhteliseks kukkumiseks - järgmisel 11 kuul tulitunnistada veel kuut rohkem kui 10 %-list bösiindeksi päevst kukkumist.Mingit ränka lööki majandusele tervikuna sellest ei järgnenud.Tallinna bärs andnud veel isegi börsikese mõõtu vällja,see polnud esinduslik Eesti majanduse suhtes.Huvitava kokkusattumusena oli vid mõni päev enne Tallinna börsi esimest ränka kukkumist 91-aastane Saksa börsiguru Andre Kostolany kurtnud Saksamaa enimhinnatud nädalakirjas Spiegel,et Saksamaa turul on palju värisevaid investoreid,kes on viimaste kuudel aktsiaid ostnud.Selliseid,kes veel kaks aastat tagasi isegi ei teadunud,mis asi see aktaia on.'' .Juba palju tõsisemaks tagasilöögiks Eesti majandusele sai 17.augustil 1998 vallandud Vene kriis,mille eellainetuseks oli olnud aasta varasem Aasis kriis mis puudutas Eestis üksnes finantssektorit.Vene kriisist  lähtunud tagasilöögid osutusid üldise tõusu juures siiski põhilselt sektoriaalseiks ega haaranud läbivalt kogu majandust ja ühiskonda.Struktuursete muudaustga kaasnenud tootlikkuse üldisest tõusust ja varasema idaturu kokkukukkumisest tingitud töötpuuduse kasv võimedus küll Vene kriisi

Pëlqen!