Probleem on selles,et e stsenaariumid tuginevad keerulistele arvuti mudelitele,Mudelid peavad sisaldama peaaegu hoomamatut hulka variatsiooned,sest näiteks vulkaanilisus,merehoovuse ja Päiikese akitiivsus tekitavad suusri ennustamatuid kõikumisi.Asja teeb veelgi halvemaks see,et teadlased et tunne veel ltüüäbi ja lõhki kõiki kliimat reguleerivaid protsesse.Muu hulgas seda,kuidas eri tüüpi pilved võivad soojust kas vähendada või suurendada,kuidas meri atmosfäär energiat vahendavad ning millised protsessid toimuvad liustike murenemisel ja jäälkilpide sulamisel.Palju tundmatuid muudab üksmeelse diagnoosi panemise keeruliseks.Näiteks osa eksperte arvab,et CO2 heitmed ei mõju klimat sellises ulatuses,nagu väidab IPCC,samas kui teised leiavad,et stsenaariumid on liiga konservatiivsed.Teine näide on merevee taseme tõus.Mõõtmised näitavad,et meri tõuseb ligikaudu kolm millimeetrit aastas.IPCC ennustab 2100.aastaks 26-98 sentimeetrist tõusu,selle ala spesialistid arvavad,et meri tõusta 60 cmTeises leeris on teadlased,kes nimetavad merevee tõusvat taset loomilikus sellele vaheperioodile.milles praegu viibime.

KLIIMA TUNDLIKKUS POLE KINDEL

Atmosfääri CO2 on suurenenud.Teadlased ei oska aga kindlalt öelda,kui palju see muutus kliimat mõjutab.

Kui teadlased arutavad,kuidas CO2- heitmed Maad mõjutavad,räägivad nad ;; klima tundlikkusest,,.Teisisõnu küsimusest,kui palju tõuseb atmosfääri temperatuur,kui CO,-sisaldus kahekordistub.Teadlastel pole kindlat meetodit selle väljaarvutamiseks ja ÜRO klimmapaneel rahuldub vaid nentimisega,et temperatuur tõuseb 1,5-4,5 kraadi.

Pëlqen!