Isabell13's blog

1. Mis nimel esinen su telefonis ?
2. Kirjelda mind ühe sõnaga ?
3. Kui kallis ma sulle olen ?
4. Mida sa ütleksid, kui ma sureksin ?
5. Armastad mind ?
6. Kui saaksid paluda minult üht, mis see oleks ?
7. Ütle üks mälestus/unistus minuga ?
8. Kallistaksid mind ?
9. Suudleksid mind ?
10. Magaksid minuga koos ?
11. Oleksid mu sõber ?
12. Varastaksid minult?
13.Nutaksid minu pärast?
14.Tapaksid mind ?

Ma ei tea, kaua me seal sedasi seisime, kui Maarika mind eemalt kutsus. Surusin end korraks veel mehe vastu ning keerasin end sõbranna poole.

„Kullake, on sinuga kõik OK?“ uuris ta.

„Jah. On küll. Miks sa sellist asja küsid?“

„Su ema helistas mulle. Ta oli peaaegu et hüsteerikas!“

„Minu ema... mhmh... Ma vist vihkan teda hetkel üle kõige maailmas.“

„Issand!“ ehmus Maarika.

„Mis juhtus?“

„Ta helistas ja alguses küsis, et kuidas meil läheb ja et ta ei saa sind kätte ja et ta nägi halba und- ja tahtis teada, kas sinuga on kõik korras. Ja siis küsis, et kus me…

Mu samm lühenes korraks. Kuid siis lisasin uuesti kiirust. Pealegi oli mul külm.

“Kurat! Oota! Sa oled mulle selgituse võlgu!”

Mina talle selgituse võlgu!? Lubage naerda! Hakkasin kõva häälega naerma ning peatusin. Kuulsin selja taga tema samme lähenemas ning keerasin ennast ringi.

“Mis kuradi selgituse ma SULLE võlgu olen???”

Ta ei oodanud mu peatumist ning korraga olime me teineteise vastas. Ma kaotasin korraks tasakaalu, astusin sammu tagasi, et seda tagasi saada, ta sirutas oma käe välja, et mind kinni püüda, ning juba olin ma tema embuses. Ta oli veel suurem, kui ma teda mäletasin. Tõstsin käe,…

Selleks ajaks, kui ma ülikooli läksin, ei mõelnud ma talle enam iga päev, vaid ainult siis, kui ma ennast tõeliselt üksi ja halvasti tundsin.

Ülikooli lõpuks elasin ma koos mehega, kes mind Janekit unustama pani. Meie kooselu kestis kuni selle kevadeni ning lõppes suurelt ja inetult. Maarika suhe oli samuti karidel ning sedasi tekkiski meil võimalus lõpuks ometi kahekesi reisima minna. Ja nüüd, peaaegu kümme aastat hiljem seisis Janek uuesti mu ees.

Maarikale jõudis pärale, kes see mees tema ees on. Ta vaatas mulle küsivalt otsa ning ma noogutasin. Tundus, et Janek polnud veel taibanud, kes ma olen.…

Lugesin kunagi ühest ajakirjast seda lugu "Kuhu kadus minu elu armastus?" ja see köitis mind niivõrd, et otsustasin ta siia päevikusse teistele lugeda anda. Igal inimesel on oma lugu, kuidas ta on leidnud või kohanud oma elu armastust. See lugu on kellegi oma, mitte minu, aga kellegi teise oma ja see on tõeline. Loodan, et meeldib, sest mulle meeldib kohutavalt. Head lugemist!;))

Meil oli sõbrannaga juba pikka aega plaan minna suvel koos reisima. Paljudel kordadel tuli midagi vahele, kuid sel suvel sobisid korraga kõik asjad.

Ostsime lihtsalt lennukipiletid ning võtsime seljakotid ja läksime omal käel imelise Iirimaaga…

India ahviküttidel on kaval moodus, kuidas ahve kätte saada. Nad teevad kookospähkli sisse augu ja panevad sinna kommid. Auk on nii suur, et tühi ahvi käsi sinna mahuks, aga nii väike, et kui ahv proovib komme välja võtta see sealt läbi ei mahu. Ahvidel on kaks võimalust, kas lasta kommidest lahti või lasta ennast küttidel kinni püüda. Kommidest lahti nad ei lase ja nad annavad nende pärast oma elu. Komme, aga ei saa nad kunagi maitsta, aga nad mõtlevad, mis maitsega need on. See kehtib ka inimeste kohta. Vahel ei lase nad lahti millegist, mis tuleb väljaspoolt. Et elu hinnata…