kobekaksik's blog

Ma Anot külastasin, kaasa tegin võileivatordi,
ta kohe pahuralt ütles , et toonud ma vale sordi.
Siis lauale tähtsalt tõi kausitäie keedetud magu
ja ütles, et ekstra sai tehtud ning see kõik on minu jagu.

Roos ise isukalt pistis minu toodud külakosti,
ta seda ahmides sõi, nii et lendas salaami vorsti.
Ma hammastega venitasin toda jubedat tallanahka,
kuid selle hakkimiseks olnuks vaja teraga lumesahka.

Siis korraga ta koristas laua, ütles et aitab küll,
muidu kärbsed tulevad tuppa ja siis on asi päris hull.
Ma krahmasin kiiruga tüki seda söödavat võileivatorti,
ning roos mind kohe suliks pidas - seda…

Tiiuleid mu kullakallis, alles siputasid hällis,

koos me koolis käisime, õpse hullutasime,

pinginaabrid, nii siin, kui seal,

lõbus oli, kas sa tead !

Loenguteski nalja sai, sest kärbsed korra tahtsid...pai,

tegi Riina trikke siis, mis viis suure naeruni.
Me sportlastena esirinnas, kuld ja hõbe oli rinnas,
mööda Liitu sõitsime ning kõikjal aina võitsime.

Pidudel meil tantsu palju, oli sealgi lusti, nalju.

Üksteisel pulmas käisime ja teise lapsi kiitsime.

See aeg ju kiirustades lendas, nüüd lapselapsed vahvad vemblad.

Siiani meil SÕPRUS tugev, sest õlatunnetus on vägev.

Kui kokku saame, mis me teeme - ikka rõõmsalt…

Ma vihkan sind, va valelik värdjas
ja olgu terve maailma valu sul nüüd turjas,
sa veel maksad kogu halva eest, mida tegid
loodan et põrgus karjud ja elu eest sebid...

Võid end põlema panna, ma vett peale ei kanna,
võid nälga surra, ma suutäit leiba ei anna,
sest oma ülbuses õige oled sa veel,
ma loodan, et saatus valjult nuhtleb sind eluteel...
/maaema/

Sa tulid siia ilma, kui väikene ime,
joovastunult kordasin aina Su nime,
need tillukesed käed, sõrmed ja varbad
ning pisikesed jalad, mida suudlesin hardalt.

Sa olid minu jaoks täiuslikkus ise
ja tundusid siis kõikidest pisem.
Päikest täis armastus südamesse puges,
sest Sina olid ainus, kes siin ilmas luges.

Sa oled mu elu, Sa oled mu õnn,
Sa oled mu taevas, Sa oled mul´ kõik.
Kuni hingad Sina, hingan mina ka.
Kuni elad Sina, elan mina ka...

/maaema/

Pühendatud kõikidele emadele, kes seda imelist tunnet on kogenud !!!

Sa tulid merest pea ümber vahupits,
seljas sinine laine, kaelas õhkõrn udulips.
Sa olid kui meremaailma näkineid,
kes toomas õnnekorallidelt uudiseid...

/maaema/
Kallid sõbrad, see on pühendatud teile hea sõna eest ! Aitäh !

Mere kaldal seisis tütarlaps ilus
ning suudeldes tuul ta kiharaid silus.
Neiu silmad sumedad, kui augusti ööd,
ümber piha ta kandis päikesevööd.

Tuli noormees ja sellest hingetuks jäi,
tahtis öelda neid sõnu üllaid ja häid.
Käe sirutas, et silida korraks ta juukseid -
õhk väreles ja kaugusest kostus vaid nuukseid.

Nüüd noormees mere kaldal laintesse hüüab
ning ikka ja jälle õrna vahukest püüab.
Nii aastad mööduvad, ta vanaks on saanud,
kuid siiani hinge heljuv igatsus jäänud...
/maaema/

Õnnelik, et alla võttis, algirda kohe kirgi küttis
ja kõik et poleks asjata, neiu algas tantsuga,
sõpsul augu pähe rääkis, tasuks pakkus talle jäätist,
tantsu kõvasti lõid nad, justkui oleks see kankaan...

Neiukesed kahekesi, tantsisid et voolas vesi,
Kamasutra selgeks said, see neil täitsa kiirelt käis... (irw).
Sõpsu oli, kuidas oli, hästi noor ja väga tubli,
kuid Algirdakene kallis selle tantsu saatel trallis...

Kallim vaatas silmad punnis, täitsa veidralt ennast tundis,
oli mulje, nagu naine poleks enam üldse kaine.
Neiu selle peale solvus vähe, et mõte siivutu tol tuli pähe.
Ta korraks veel väristas hoolega...naba
ja mehele näitas…

Mu ümber tiirles kass ja paitas paljaid sääri,
oma ilusa nurruga mett moka peale määris,
et anna, oh perenaine, midagi head,
siis unustan kõik sinu pisikesed vead,
et mulle saba peale kogemata astusid
ja korra hajameelselt lausa peale istusid,
et otsa komistasid ja valjult sajatasid,
sest piimapurgi ähmist maha lajatasid...
See kõik ja palju, palju muudki veel,
ma unustan, kui ees on praetud keel..
Vaene kiisu ! Its...
tegeles asjaga kobekaksik....mustvalgel kirja /maaema/

Mu suu avanes hääletuks karjeks,

kui kõrval ma nägin neid jubedaid varje.

See oli, kui kohutav vikatimees,

kes kõndis mu taga siin rohtunud teel...