Ditar
http://www.seslikardesfm.clubelele.com/ rodyo muz ineter uzerınde yayına başlamıs wwww.seslikardes .com sohbet sıtemız var
Sellele vastuseks hakasti Eestis 24..juunil Moskva käsul moodustama nn hävituspataljone,mis said Stalini valjakuulutatud põetatud maa taktika põhjal vaba käed karistusoperatsioonideks,omakohtuks,rüüstsmiseks ja tapmiseks.Suured tsiviiilelanike massimõrvad leidsid aset Tartus ja Kuressaares,kus vange lasti maha kohapeal.Trükis on avaldatud 179 hukatu ja 2199 kohtuvaliselt mõrvatu nimed,kellest valdava osa moodustasid tsiviilisikud.Piirkonniti on 1941.aasta suvesõda uuritud üsna põhjalilult.Kohe pärast Eesti okupeerimist alustas Nõukogude võim eestlaste mobiliseerimist.Sõja puhkedes mobiliseeriti üle 33 000 mehe Punaareesse ja toimetati Venemaale.Peale nende teenis 1941.aasta suvel Punaarmee 22.territoriaalkorpuses 5573 meest.Paljud Eesti Vabariigi tegevteenistuses olnud ohvitserid olid selleks ajaks maha lastud või saadetud Venemaale vangilaagrisse.Augustis 1941 hakati Punaarmees teeninud eestlasi kui isikud,kes rahvuslikel ,sotsiaalsetel või muudel põhjustel ei väärinud usadust,saatma rindelt tagalasse NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse.Enne seda,juulis 1941,oli Porhovi lähistel sakslaste poolele üle läinud umbes 4500 meest.Osa tööpatalondesse suunatud,nagu varasemate aastkäikude mehed:sündind 1896-1906 nng ustavam element:hävituspataljonide liikmed,miilitsatöötajad jt paigutati ümber kolhoosidesse või ettevõtetesse.Väidet,et tööpaaljonde suri umbkaudu 12 000 meest,ei ole arhiivimaterjalidega tõestatid.Tööpataljoni viletsusest päästis vaid rindele saatmine.Ühe osa rindele saadetud meeste tee lõppes Velikie Luki all 9.detsember 1942 -26.jaanuar 1943.Seal hukkus umbes 2000 eesti sõdurit.Eestlaste ogukaotusi on Punaarmee koosseisus on hinnatud erinevalt-9785-st 20 000 meheni.1941.aasta suvel,kui rinne lähenes,evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse ettevõtteid koos töötajatega tuhandeid tsiviilisikud.Enamik 1949.aasta okupatsioon käigus sõja eel NSV Liidust saabunuid,kelle kohta täpsemad täpsmad arvandmed puuduvad,ruttas nüüd Eestist lahkuma.Evakueeritud tsiviilelanikke oli umbes 25 000,neist 20% hukkus kas tagalas või teel sinna.Küsitavused Nõukogude tagalasse saadetute ja vabatahtlikult lahkunute ning pärast sõda naasnute ümber jäävad ilmsekt aastaiks püsma.Rahvstkukaotute hulka tuleb arvata ka need umbes 1600 isikut,kes ei kuulu loetud kategooriasse.1.jaanuaril 1939 elas Eestis 1…
9.august1 armastuse tuur noorte pärnu kell 21.00
10.august tallinn kell 21.00
11. tartu noorte armastuse tuur kell 21.00
12.viljandi kell 21.00
13.rakvere kell 21.00
14. paide kell 21.00
,,ხანდახან, ნაცნობ და ხმაურიან ქუჩებში, მარტო რომ დავდივარ და
საკუთარი ნაბიჯების ხმა მესმის, ვფიქრობ რომ ,,ხანდახან, ნაცნობ
და ხმაურიან ქუჩებში, მარტო რომ დავდივარ და საკუთარი ნაბიჯების ხმა
მესმის, ვფიქრობ რომ ის გოგო ვარ, ,,ვინც ან უყვართ, ან ეზიზღებათ",
ვისაც არ ივიწყებენ, მაგრამ არც არასდროს იხსენებენ.,,, ,,ვინც ან
უყვართ, ან ეზიზღებათ", ვისაც არ ივიწყებენ, მაგრამ არც არასდროს
იხსენებენ.,,
არაფერია,კი ბატონო,კვლავ თქვენ მოიგეთ...
მასკარადია ეს ცხოვრება,ნიღბით წონიან...
მე ამაყი ვარ ,არა იმით,რომ ვერ მოვირგე,
არამედ იმით,რომ არასდროს მომიზომია...
Saar meres kauge, rohetav, mu armas allikas, ja lilleehtes altar ka, just mulle õitsemas. Ah, liiga ilus oli see küll võiks! Kord tekkis lootus tähine ning kadus pilvedes! Hääl hüüdis kaugelt:"edasi!" kuid minevikus veel, seal sünges sügavikkudes, oh häda, viibin ma. Seal peidun vaikselt, ehmunult, kui eluvalgus kaob. Ei enam enam iialgi. Nii ütleb mere hääl, mis vaibub kaldaliivades. Ei iial õitse raagus puu, ei lenda kotkas haavatud! On kõik mu tunnid ulmad nüüd, ja kõik mu unenäod on silmist kaunist, tumedast, Su kergest sammudest, mis igavesti tantsivad Itaalia kanaleid. Oh neetud päev, sind vannun nüüd, mil viidi sind kord ära, sest sind ootab su vanam ees ta tiitel ja ta vara. Sind viidi meie muinas maalt, kus nutab hõbepaju.
Johannes Treimanile 'Mõisteti mõisteti Põhja-Balti Laevatiku Sõjatribunaki otsusega ( 29.06.1946) Vene NFSV Krk (Vene Nõukogude Födertiivse Sotsialistliku Vabariigi krimiaalkoodeks) parakrahv 58-1 ''a'' ja parakrahv 58-11 jargi 10 aastat vabadusekaotust ning 5 aastat koos õiguste ja vara konfiskeerimisega.Ta saadeti vangilaagrusse Vorkutasse.Johannest süüdistatii selles,et ta hoidis eemale Nõukgude sõjaväet,peites end metsa.
LAINE TREIMANI PEREKONNA MÄLESTUSED:Käesoleva loo peategalne on loo autosri vanaema Laine Treimani pere,kes on üle elanud 1940.aastatate teiisel poolel nii küüditamise Sibirisse ,kui aastaid hiljem sealt ka tagasi tuleku.Perekonnanimi TREIMAN on käeolevas uurimistöös kifjutatud ühe n-iga,sest Laine perekonnanimi kõikides ametlikes dokumentides on kirjutatud ühe n-iga.Mitetes arhiivi dokuentides on tema perekonnaliikmete nimi kirjutatud aga kahe n-iga.Üks n nime lõpust kadus Siberipäevil.Käesoleva loo autori vanavaemad Johannes ( 1915-1988) ja Ella ( 1920)vTreimani abielu laulatii tudulinna kirukus 26.märtsil 1940.Pere elas Lemmaku külas.Treimani peresse sündis 1942.aastal 1.juulil poeg Aene jning 1944.aastal 5.septembril tütar Maire.Kolmanda lapse,Malle sündi 1947.a.6. jaanuariril tema isal Johhannesel näha ei õnnestunud,kuna ta arreteeriti.