...Tegelikult kasutasid kultuuriautonoomiat sakslased ja
juudid,kes olid hajutatatud üle maa.Eesti lubas teiste keelte
ametlikku kasutamist kohalikes omavalitsustes.Sellest piisas
kompaktselt elavaile rootsikeelseile Läänemaal Ruhnus ning
venekeelseile ja ingerlastele maa idaveerel.Venelasi oli
küllaldaselt ka Tallinnas,Eriti ,,Vene vageid''-põgenikke Nõukogude
Venemaalt.Aga see liikuva rahvas,kes end Eestis ei soovinud või ei
osanud organiseerida.Praegusest lähtudes tuleb mõttesse,ei ei tea
mida Eesti Vabariik oleks teinud kuii setod või võrokesed oleksid
taotlenud kultuuriautonoomiat.Tollal ei tulnud sellis soovi
nõttessegi.Naisi jõudis alguses Riigikokku kol-neli,mus oli
tollases maailmas suur arv.hiliseimasse aga ainult üks või
kaks.Poliitikat selle tavalisemas mõttes,et kes sai kui palju hääli
ja esindus kohti,näitab natuke üksikasjalisemalt eelnev tabel.Suure
muudatuse tõi I Riiikogu,valitud ligi aasta pärast vabadussõja
lõppu.Võit oli käes ja sargimured pärast sõjapingutusi
kuhjunud.Elutingimuste paranedes hakkas ülekaal vähehaaval kalduma
vasakult paremale tiivale.Erinevate huvirühamde esindust aitas
esile tuua ülimalt võrdeline valimssüsteem,kus ka 1%-ga häälest
võis saada koh Riigikogus.(1926.a seati sisse 2%
häältekünnis.)
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!